Kärla kooliajalugu algab 18. sajandil. Praeguse koolimaja vana osa – tsaariaegne 2-klassilise ministeeriumikooli hoone – valmis 1912. aastal ehitusmeister Jaan Salongi juhendamisel ja oli üks aleviku suuremaid hooneid. Maja esimesel korrusel paiknesid laste söögituba, tütarlaste magamistuba, õpetajate ja teenija korterid. Klassiruumid asusid teisel korrusel koos poiste magamistoa, raamatukogu ning võimlemissaaliga.

Kolhoosikorra ajal tööstus alevikus arenes: 1960. aastatel hakati Kärlas tootma punavetikatest saadavat geelistuvat ainet furtsellaraani, mida kasutatakse marmelaadi ja sefiiri tootmisel. Nõudluse kasvades suurendati Kärla EstAgari tootmistsehhi, kasvas ka elanike arv ning tekkis vajadus suurema koolihoone järele.

Kärla 8-klassilisele koolile eraldati 1967. aastal maad juurde ja 1970. aastatel sai teoks uus klassiruumidega lisandus. Juurdeehitus on modernistlikult stiilne ja põhjamaise arhitektuuri mõjutustega. Arhiiviallikate kohaselt projekteeriti see 1960. aastatel Kommunaalprojektis. Kaldkatusega hoone klasside poolne külg on vormistatud mõjuma ühtse klaasseinana ja sissepääsu lendleva joonega betoonist varikatus eksponeerib ajastu uusi võimalusi ehitustööstuses. Juurdeehituse projekti autor pole teada, aga tõenäoliselt kavandati see Eesti Maaehitusprojektis.

Kärla kooli juurdeehitus on Saaremaa kontekstis erandlik – näiteid nõukogude perioodi modernistlikust kooliarhitektuurist leidub siin vähe, sest sõjaeelsel ajal ehitati tollal mahajäänud koolivõrgu arendamiseks maakonda suur hulk uusi koolimaju, mis kattis aastateks vajaduse koolikohtade järele.

2003. aastal lisandus praeguse Kärla Põhikooli hoonele veel üks ehitusetapp. Uuema osa tagaküljele ehitati poolringikujuline juurdeehitus (arhitektid Arvi Aasmaa, Anu Kotli), kus saaksid lahedasti toimetada muusikakool, seal asuvad ka kooli raamatukogu ja aula.

Tekst: Sandra Mälk