Esimene väike ühetoaline koolimaja rajati Räämasse 1875. aastal. Sel ajal oli piirkond veel Rääma rüütelmõisa valduses. Aasta pärast ostis Pärnu linn rüütelmõisa maa-ala ning liitis selle linnaga. Piirkonda hakati hoogsamalt arendama aga alles pärast I maailmasõda.

Rääma hoonestamisega tekkis vajadus uue koolimaja järele, enam ei piisanud vanast majast, mis kandis siis juba vallakooli nime. 1927. aastal hakkas uut koolihoonet projekteerima linnaarhitekt Olev Siinmaa, keda tuntakse eelkõige tema funktsionalistlike hoonete järgi. Rääma koolihoone oli üks tema esimesi töid linnaarhitektina. Puidust kivivoodriga hoone valmis 1929. aastal ning kohalikud hakkasid seda kutsuma „koolipaleeksˮ. 6-klassiline maja mahutas 232 õpilast.

Üldmuljelt on hoone traditsionalistlik, kuid asümmeetrilises akende liigenduses on tunda ka ekspressionismi mõju. Huvitav detail on akende rivis nähtav impost, mida kohtab ka Seedri tänava eramul, mis valminud Siinmaa projekti järgi. Siinmaa loomingus esineb detailide korduvkasutust teistegi projektide ja hoonete puhul

Kool on kandnud erisuguseid nimesid. 1969. valmis koolihoone juurdeehitus. 1975. aastal tähistas Rääma kool 100 aasta juubelit, selle auks kirjutasid vilistlased Valter Ojakäär ja Rein Veidemann koolile hümni. Lisaks sai kool endale lipu ja istutati tammepuu.

Kool tegutseb Räämas seniajani ja on tuntud rahvusvahelise käsikellafestivali korraldamise poolest.

Tekst: Grete Tiigiste