Ajaloolane Jaak Juske viib huvilised jalutuskäigule, mille käigus tutvustab põnevaid koolihooneid Tallinna kesklinnas. Kuigi igapäevaselt ei pruugi seda tajuda, siis on südalinn erinevatel ajaperioodidel ehitatud õppeasutustest pungil. Retk algab kogunemisega Tallinna Reaalkooli juures Georg Otsa tänaval.

Ekskursioonil tutvustame Tallinna Keskraamatukogu ja selle hoone ajalugu. Räägime endistest ja praegustest koolitustest ja tutvustame ruume, kus need toimuvad. Viime külastajad ka raamatukogu nendesse osadesse, kuhu lugejad tavaliselt ei pääse. Ekskursiooni viib läbi raamatukoguhoidja Aimur-Jaan Keskel.

Ekskursioonil räägitakse vana sukavabriku hoone restaureerimisest ja ümberehitamisest kunstiakadeemia õppehooneks. Ekskursioon lõppeb restaureerimisstuudios, kus saab näha, kuidas toimub restauraatoriks õppimine. Ekskursioone veavad Maris Mändel, Triin Talk ja Riin Alatalu.

Nelja päeva jooksul saab TalTechi muuseumi Instagrami kontol (taltech_muuseum) tutvuda üliõpilaselu erinevate tahkudega läbi ajalooprisma. Tutvume mõne valdkonna pioneeridega, vaatame milliseid vahendeid kasutati õpetamiseks ja õppimiseks ning millega lisaks õppetööle veel tegeleti.

Rotermanni kvartal on Tallinna uus vanalinn. See on suurepärane keskkond Eesti kaubandus- ja tööstusajaloo ning arhitektuuri tundmaõppimiseks ning samaväärselt meie kaasaegse arhitektuuri, linnaplaneerimise, aga ka kaubanduse ja ehitustööstuse näidetega tutvumiseks. Pakume võimaluse linnaruumile rohkem ja teadlikumalt tähelepanu pöörata.

Muuseumitund viib huvilised ajas tagasi 19.–20. sajandi vahetuse kooli. Muuseumitunni jooksul mängime läbi toonase õpilase koolipäeva, katsetame kirjutamist krihvli ja hanesulega, loeme gooti kirjas tekste ning rehkendame arvelauaga. Tunni lõppedes saab soovi korral uudistada-muljetada ka 1970.-1980. aastate klassiruumis.

Prantsuse Instituut ja Gustav Adolfi Gümnaasium kutsuvad kirjandusõhtule, kus kõlavad katked raamatust “Rataskaevu viirastus” autori Indrek Hargla, Gustav Adolfi Gümnaasiumi prantsuse keele õpilaste ning vilistlase ja praeguse Eesti Noorsooteatri näitleja Doris Tislari esituses. NB! Vajalik on eelregistreerimine!

Suurgildi hoone on oma 610aastase ajalooga Tallinna vanalinna üks väärikaim arhitektuuripärl. Aastasadade jooksul on hoone täitnud erinevaid funktsioone, näiteks on seal on asunud ajutine pühakoda ja isegi linna tuntuim veinikelder. Ekskursioonil tutvustame, mis on sellisest rikkalikust pärandist alles tänapäevaks. Peredel on võimalik kaasa haarata tasuta hariduslik-meelelahutuslik otsimismäng “Ohhoo, vanalinn!”, mille käigus saab avastada ja tundma õppida Tallinna Vanalinna põnevaid objekte.

Tänavu sügisel möödub 170 aastat pideva koolihariduse andmisest Kehras. Sel puhul tutvustame siinseid koolidega seotud paiku põneva maastikumängu-matka formaadis. Maastikumäng on eelkõige suunatud Kehra Kooli õpilastele, kuid sellest osa võtma on oodatud kõik huvilised. 

Gümnasistide traditsioonilise rattamatkaga on liituma oodatud kõik, kellel on soov lähemalt tutvuda Jõelähtme kiriku, Laulumäe hiidrahnu ning teiste Linnamäe ja Jägala jõe vaatamisväärsustega. Matk algab Loo koolimaja eest.

Nõukogude ajal Harku alevikus, Harku mõisa juurde kuulunud hoones tegutsenud ja 1976. aastal suletud II algkooli tegevuse meenutamine kohalike elanike mälestustes.

Seminaril tutvustab Kadi Kriit arhitektuurimuuseumist muuseumi uusi õppematerjale ja -programme, Mõisakoolid tutvustavad oma uusi oppematerjale ja Airiin Saarso viib läbi mõisamustrite vihiku töötuba.

Keskaja joogikultuur on põnev teema. Kas tõesti suutsid mungad nii palju õlut juua kui kroonikates räägitud? Kuidas nad süüa tegid, kui vee kvaliteet oli kahtlane? Milliseid jooke kesk- ja varauusajal Maarjamaal ja kloostrites tarbiti kõneleb täpsemalt ajaloolane Inna Põltsam-Jürjo.

Muinsuskaitsepäevade puhul kutsuvad Prantsuse Instituut ja Eesti Meremuuseum teid pardale prantsuskeelsete erituuridega Lennusadamas ja Paksus Margareetas, ahoi! Vajalik on eelregistreerimine.

Maarjamäe lossis toimuvas õpitoas annab helilooja ja muusikaajaloolane Alo Põldmäe ülevaate Eesti klaverimeistritest läbi aegade. Saame teada, milliseid klavereid kogutakse ja hoitakse Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis. Lisaks jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas hoida ja hooldada klaverit kodustes tingimustes ning millist klaverit eelistada.

Ajaloodoktori ja arheoloogi Mati Mandeli juhtimisel suundutakse uurima Läänemaa lähiminevikku, et tutvuda admiral Johan Pitka üleskutsel 1944. aasta septembris Eestit Punaarmee sissetungi eest kaitsma tulnud noorte meeste nn pitkapoiste võitlusradadega ning Otto Tiefi valitsuse põgenemisteega Läänemaale.  

Tallinna Perekonnaseisuamet avab huvilistele oma kasutuses oleva ajaloolise hoone, Lutheri juugendvilla uksed. Villa tähistab tänavu 110. sünnipäeva ja sel puhul räägime põhjalikumalt hoone ehitada lasknud Lutheri perekonnast ja nende mööblitootmise ärist, mis 19. sajandi lõpus siia pikalt hoonestamata alale kerkis ja rahvusvahelise haardega äriimpeeriumiks kujunes. Käsitleme põgusalt ka Lutheri tööstuse rohkelt auhindu pälvinud toodangut. Ekskursiooni viib läbi ameti peaspetsialist Kalmar Ulm.

Bussiekskursioon algab Vasalemma rongijaamast ja viib läbi Lääne-Harju olulisemate haridusasutuste ja haridusega seotud paikade. Ekskursiooni viib läbi Padise ja Harju-Risti koolide endine kauaaegne direktor Jüri Alter, kohapeal avavad koolide ja köstrimajade uksed kohalikud õpetajad ja kirikuõpetajad. Ekskursioon lõpeb Vasalemma rongijaamas. Oma autoga liikujad saavad liituda erinevates kohtades vastavalt soovile.

Kevadel distantsõppel olles uurisid Kärdla Põhikooli algklasside lapsed oma kodusid, mille põhjal valmisid põnevad uurimused. Konverentsikesel esitlevad õpilased tehtuid töid huvilistele. Sündmus toimub muusikakooli saalis. Lisainfo: Liisi Mäeumbaed (telefon 5135971, liisimaeumbaed@kardla.edu.ee)

Kavas on muusikalised tervitused õpilaste esituses, näitus Pühalepa kihelkonna rahvarõivaste kujunemisest nii pildis, kui ka elavas esituses, köie valmistamise töötuba ja ekskursioonid mõisa hoonetesse. Kõik huvilised on oodatud.

Ootame külastajaid tutvuma Kõpu külaseltsi Valguskiir taastatud rahvamajaga, milles sada aastat tagasi avati Kõpu õigeusu kool ja kus nõukogudeajal oli Kõpu kultuurimaja. Kooliajast selles majas on seltsil väga vähe teavet, seepärast ootame teavet – mälestusi, fotosid, fakte, et need talletada seltsi koduloomaterjalides. Omalt poolt pakume võimalust tutvuda olemasolevate ajaloomaterjalidega, teeme majas ringkäigu ning pakume kohvi ja kooki.

Narva Keskraamatukogu koostas Muinsuskaitsepäevade jaoks virtuaalnäituse „Ülevaade Narva hariduselust alates 1501. аastast“. Näitus annab ülevaate hariduse andmiseks kasutatud hoonetest, samuti hariduselus olulist rolli mänginud isikutest. Näitust saab vaadata Narva Keskraamatukogu kodulehel.

Seminaril „100 aastat Koigi mõisakooli sünnist“
kõneleb Veronika Varik, Eesti Peadgoogika Arhiivmuuseumi direktor, teemal “Haridus ja kool Eesti Vabariigi algusaastail”  ja toimub jalutuskäik mõisas Koigi kooli ajaloo õpetaja Tiia Piiri juhtimisel.
Kogumiku “Mõisamustrid” tutvustus ja näitus.

Pilet 5 eurot. Info ja registreerimine annela@ojaste.eu, 566682408

Miks praegune Järvamaa pealinn Paide tekkis pealtnäha tähtsusetusele soosaarele? Mis võis määrata ära Türi kiriku kui oletatava Alempoisi vaimse keskuse asukoha? Miks võib Väätsat lugeda Eesti teedevõrgu kunagiseks keskpunktiks? Kust me teame, et muinas- ja keskaegne Tallinna–Viljandi liiklus käis üle Väätsa ja Türi? Neile ja paljudele teistele küsimustele püüab vastata ajaloohuviline Valdo Praust seoses oma tähelepanekute ja avastustega, mis on seotud  linnuste, mõisate ja teedevõrgu ajaloo uurimisega. Osavõtt tasuta!

Tammsaare elu ja loomingut mõjutasid koolid, kus ta õppis. Nii on näiteks Hugo Treffneri gümnaasiumis kogetu kirja pandud “Tõe ja õiguse” II osasse. Vaeses taluperes üles kasvanud Anton pidas hariduse omandamist väga tähtsaks ning jõudis viletsatest elutingimustest hoolimata ka Tartu Ülikooli, kus õppis õigusteadust. Milline oli kirjaniku koolitee? Missuguseid mõjutusi ta koges? Missugune oli koolikorraldus Tammsaare kooliajal? Räägime põnevatest seikadest ja sellest, mida noor Anton Hansen koolipõlves koges.

Näitus annab illustreeriva ülevaate Põltsamaa valla koolidest minevikus ja tänapäeval.

Toimub mõisamustrite joonistamine.

Endises koolimajas kohtuvad endised ja tänased õpilased. Vestlusringi on kutsutud endised õpilased ja praegu Laiuse Jaan Poska nimelises põhikoolis õppivad 8. ja 9. klasside õpilased. Räägime omal ajal toimunud õppekorraldusest ja tänapäeva koolielust.

Muinsuskaitseameti ja Linnalabori koostöös korraldatud töötuba keskendub tühjade koolimajade tulevikule ning teeb algust jätkusuutliku mudeli välja töötamisele muutuva haridusruumiga kohanemiseks pärandiruumi seisukohalt. Töötuba toimub ajaloolises Rakvere kreisikooli hoones, kus aastatel 2002-2019 tegutses Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž. Hoone asub Rakvere muinsuskaitsealal hiljuti uuendatud avaliku ruumiga Pikal tänaval, mis loob hea võimaluse käsitleda ka ajalooliste linnakeskuste elavdamise väljakutset laiemalt.

Muinsuskaitsepäevade raames toimub avatud uste päev Rakvere endises kreisikooli hoones, mis viimastel aastatel on seisnud tühjana. Kavas on hoone alternatiivsetele kasutustele keskenduv töötuba, linnaelanikele on avatud koolilõuna kogukonna loodud kodukohvikus, toimub ruumiline osalus-installatsioon “Puuriit”, avatud on huvikoolide stuudiod ning toimuvad üldhariduskooli ajalootunnid.

Üheks päevaks on avatud ajalooline Taebla koolimaja, mis igapäevaselt on praegu kasutuseta.Koolimajas on avatud näitus koolihariduse andmisest 20. sajandi alguses Taeblas koos väljapanek ajaloolistest fotodest, mida praegused Taebla kooli õpilased on kogunud oma vanematelt ja vanavanematelt infokilde ning fotosid vana koolimaja kohta.

Muinsuskaitsepäevade tähistamiseks on Pärnu keskraamatukogu koostanud veebiviktoriini Pärnu koolide ajaloost, mis on mõeldud 5.-12. klasside õpilastele. Terve septembrikuu on raamatukogu teabekirjanduse osakonnas üleval raamatunäitus Pärnu linna ja maakonna hariduse ajaloost.

Näitus tutvustab Surju Raamatukogu teeninduspiirkonnas asuvate koolide hariduselu minevikku — Ristiküla kooli aastast 1852 ja Surju kooli aastast 1910. Tutvuda saab hariduselu kodu-uurimistööde ja raamatuga, näha saab sajandivanuseid raamatuid ja erinevate ajakirjade köiteid, 1950-ndate koolikirjandust ja palju muud põnevat.

Muinsuskaitsepäevade ajal on huvilistele avatud 1964. aastal ehitatud Häädemeeste Keskkooli uksed, hoone autoriteks on tunnustatud arhitektid Mart Port ja Allan Murdmaa. Mart Port on Häädemeeste juurtega, tema ema sündis ja elas Iklas. Koolimajas on avatud ka väike näitus Mardi loomingust ja tegevusest.

Massiaru küla keskel asuv koolimaja on suurepärane näide 1930. aastatel maapiirkonda jõudnud funktsionalismist. Koolimaja arhitekt on Märt Merivälja ja ehitusele aitas kaasa tolleaegne põllutööminister Nikolai Talts, kes oli Massiarust pärit.  Tema ütles, et  uus ja ruumikas koolimaja tuleb ehitada, sest inimesed elavad  selles piirkonnas rabade ja metsade keskel ja olgu nende lastel  vähemalt võimalus saada hea haridus. Siiani on tunda majas koolihõngu, kuigi kool suleti õpilaste vähesuse tõttu 2014. Praeguseks on  koolimaja  saanud uue hingamise rahvusvahelise loomekeskusena, mis  kannab  nime Massia. Majas toimuvad loomepäevad erinevatele huvigruppidele ja üritatakse maailma paremaks muuta omal moel. Ekskursiooni viib läbi Kaire Käära.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe tutvustab Pärnu koolide kujunemist ja arhitektuuri. Retk läbi Pärnu koolilinna ajaloo algab kogunemisega Brackmanni pargis.

Põlgaste ajaloolises koolimajas on Muinsuskaitsepäevade puhuks koostatud näitus, mis räägib koolihariduse andmisest Põlgaste kandis aastatel 1879-2009, tutvustab Põlgaste koolmeistreid läbi aegade ning Põlgaste koolimaja lugu. Põlgaste 1937. aastal valminud, tollal väga moodsa koolimaja projekteeris tuntud arhitekt Arnold Matteus, kes pärines ise Kärgula külast, Põlgaste lähedalt.

Muinsuskaitsepäevade raames avab üheks päevaks uksed Rapla KEK-i legendaarne peahoone, rahva seas tuntud ka nimega OKTA CENTRUM ja UFO-maja. Terve päev on sisustatud põneva programmiga, hoone tutvustamiseks viivad ringkäike läbi arhitektuuriajaloolased ja muinsuskaitsjad ning palju muud.

Mihkli Talumuuseumis avatud vanade õpikute näitus ja oma teadmised saab proovile panna vana aja õppetükkide põhjal valminud seiklusmängus. 11. septembril toimub muuseumis Kihelkonna Kooli õpilastele “Koolitund nagu muiste”.

Salme põhikool on teinud väga tänuväärset uurimustööd ja koostatud on kokkuvõtliku ülevaate Sõrvemaa koolidest, mille abil saab iga huviline ise endale ekskursiooni korraldada. Lingilt leiab kaardi koolide asukohtadega ja nendel klikkides  avaneb mõningane info vastava kooli kohta. Mõned koolid on kaardilt veel puudu (näiteks Türju ja Mändjala kool), kuid plaan on hariduse ja koolide lugu Sõrves (endistes Anseküla ja Jämaja kihelkonnas) aina täiendada.

Tartu vanimas ja põnevaimas piirkonnas, vanalinnas asuvas Jaani kvartalis teeb ekskursioone Egle Tamm, Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse muinsuskaitse peaspetsialist. Lähemalt pööratakse tähelepanu Tartu Mänguasjamuuseumi hoonetele Lutsu 2, 4 ja 8, räägitakse nende ajaloost, renoveerimisest ja tänapäevast.

Teekond algab Rüütli tänava Laia tänava poolsest otsast ja viib tagasi aega, kui Rüütli tänav oli täis väikeseid poekesi, jalutajaid ja värvimütsides õpilasi. Kohtumispaigaks oli tollal Tillemanni kell ja üliõpilaste jalutuskäikudeks avatud Promenaadi tänav. Veel tänapäevalgi loob tänavale tähenduse koolikvartal Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoonega, samuti on säilinud on tänava rahvarohkus ning keskne koht Tartus. Jalutuskäiku korraldavad Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja Tartu Linnamuuseum.

Kõik on oodatud Toomemäele mängima Tartu Ülikooli muuseumi loodud mängu „Teaduslinn“, mille abil on võimalik ammutada uusi teadmisi ja õppida tundma Toomemäge.

Toomemäe „Teaduslinnas“ ootab külastajaid seikluslik rada kaheksa erineva teemaga: arheoloogia, meditsiin, majandus, muusikateadus, infotehnoloogia ja astronoomia. Igas peatuspunktis on mängijatel võimalik lahendada ka mängulisi ülesandeid. Mängu alguspunkt asub ülikooli muuseumi juures. Mängulehe saab Tartu Ülikooli muuseumi meenepoest ajaloolises toomkirikus muuseumi lahtiolekuajal. Seda on tore läbida üksi, aga veel toredam ilmselt koos sõprade või perega. Mängu lisaväärtus on kindlasti see, et tegevus toimub värskes õhus ja looduses.

Muinsuskaitsepäevade raames on avatud fotonäitus, endise koolijuhi tütre maja tutvustus ja kohvilaud.

Osale erilisel bussirännakul Lõuna-Eesti kultuurilooliselt olulistes paikades. Mööda põnevaid kõrvalteid sõidetakse läbi Elva linnast, Palupera mõisakoolist, Rõngust, Suislepast, Tarvastu kirikust ja Heimtali mõisakompleksist. Mõisast liigutakse edasi Heimtali muuseumisse, kus toimub kolm ekskursiooni, mis tutvustavad kohalikku koolielu, puidust ukselukke (nn kodalukke) ja puitkäsitööd (ummiknõusid). Kohtume Heimtali muuseumi kuraatori ja kunstniku Anu Raua ning kodalukkude näituse kuraatori Heidi Sologa.

Kui Sibulatee puhvetite päeval kõhud head-paremat täis, on paras aeg tulla Liivi muuseumisse vaimu värskendama. Kutsume Alatskivi kooli endisi ja praegusi õpilasi, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, samuti lapsevanemaid ja huvilisi jagama ja jäädvustama oma mälestusi kooliajast. Korjepäeva eesmärk on koguda lugusid meie ühisesse mälupanka, et jäädvustada põnevad, südamlikud, naljakad lood ning panna neist kokku ilmekas ja sisukas koolimälestuste raamat.

Piiblipäev avatakse Eesti Piibiseltsi näituse Rõngu seltsimajas, millele järgneb pidulik kontsertjumalateenistus Rõngu Mihkli kirikus. Esinevad Valga praostkonna projektkoor, Karijärve Keelpilliorkester, bariton Ott Indermitte ja sopran Eveli Roosaar dirigent Meelis Roosaare juhatusel. Ettekandele tuleb kaks harvaesitatud esimese vabariigi aegset vaimulikku kantaati – J.Hiobi “Lunastav kannatus” ja A.Läte “Rändaja ja tähed”. Teenivad praost Mart Jaanson, abipraost Vallo Ehasalu ja praostkonna vaimulikud.

Võimalik on tutvuda ajaloolise Rõngu kirikuga. Järgneb lõuna, Rõngu pillimuuseumi külastus ja piiblikonverents.

Arhitekt Udo Tiirmaa projekteeritud varase modernismi mõjutustega Ulila põhikooli hoones lõppes õppetegevus 1999. aastal. Tänapäeval tegutseb hoone ühes tiivas raamatukoguna, kuid tühjalt seisvas hooneosas on veel säilinud omaaegseid õppevahendeid ja inventari, mis pakuvad eakamatele külastajatele kindlasti nostalgilist äratundmisrõõmu ja  noorematele avastamisrõõmu.

Päev algab kell 11 jumalateenistusega Puhja kirikus. Kell 16 annab kontserdi Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis, millele järgneb ekskursioon kirikus. Kiriku ajalugu ja arhitektuuri tutuvustab Muinsuskaitseameti Tartumaa nõunik Inga Raudvassar.

Võimalus on pääseda torni ja tutvuda käimasolevate kiriku pikihoone katuse restaureerimistöödega. Selgitusi jagab tööde teostaja, ehitusinsener Madis Mutso. Pastoraadis avatud näitus Puhja kirikumõisa ja koguduse vaimulike vanadest fotodest ja raamatutest. Avatud Kirikuaida Kohvik 1751. aastal ehitatud hoones.

Valga Gümnaasiumi koolimajas toimub aastatel 1923-1932 Valga Poeglaste gümnaasiumi ajalugu tutvustav 2 tunni pikkune ajarännak läbi erinevate tegevuste. Ajaakna tagant saame piiluda nii emakeeletundi kui teha rehkendust. Uurida tolleaegse koolipoisi kohvrisisu ja kuulata lõbusaid koolielu juhtumisi. Ajarännu juurde kuulub ka väike pruukostipeatus.

Muinsuskaitsepäevade raames on võimalus tutvuda Puka Kooli vana koolimajaga, mis eelmisest aastast pole enam koolina kasutuses, kuid seal on avatud kooli muuseumituba. Huvilised saavad osaleda orienteerumismängus “Tunne Pukat”, mis hõlmab alevi vaatamisväärsusi. Vajalik eelregistreerimine liidia.saarmann@puka.edu.ee või telefonil 56475403.

Mõisakoolid 100 raames on külastajatele tasuta külastamiseks avatud kogu mõisakompleksi ning avatud on töökojad: klaasikojas on huvilistel võimalus puhuda vaasi ja keraamikakojas teha soovikaussi.

Mälumäng sisaldab küsimusi nii Olustvere mõisakompleksi kui selles tegutsevate Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Olustvere Põhikooli ajaloo ja tänapäeva kohta.

Fookuses on arheoloogia! Leiud maapõuest räägivad palju põnevat mineviku kohta, kuid selleks on vaja osata neid lugeda. Arheoloogilistest uuringutest Viljandimaal räägib Heiki Valk, põnevaid leide Viljandi muuseumi arheoloogiakogust tutvustab Ain-Andris Vislapuu.

Osale erilisel bussirännakul Lõuna-Eesti kultuurilooliselt olulistes paikades. Mööda põnevaid kõrvalteid sõidetakse läbi Elva linnast, Palupera mõisakoolist, Rõngust, Suislepast, Tarvastu kirikust ja Heimtali mõisakompleksist. Mõisast liigutakse edasi Heimtali muuseumisse, kus toimub kolm ekskursiooni, mis tutvustavad kohalikku koolielu, puidust ukselukke (nn kodalukke) ja puitkäsitööd (ummiknõusid). Kohtume Heimtali muuseumi kuraatori ja kunstniku Anu Raua ning kodalukkude näituse kuraatori Heidi Sologa.

Raamatuköitmine on eesti koolides pikaajaliste traditsioonidega. Võru Õpetajate Seminaris õpetati tulevastele kooliõpetajatele raamatuköitmist, mida nad said edasi anda oma õpilastele. Tänapäeval on nende oskuste õpetamine koolides hääbunud, ometi vääriks see taas au sisse tõstmist seetõttu, et kasvatab lugupidamist raamatu vastu, samuti arendab täpsust, püsivust ja tähelepanu ning võimaldab oma raamatukogus olevaid raamatuid korras hoida ja vajadusel parandada.

Kavas on Luulõlugõminõ Urvastõ pastoraadi pargin Heibergi kuju man, jalotuskäuk Heibergi Marie sünnükodu manu ja Urvastõ seldsimajan luuleõdak Contra ja timä sõpruga.

Luulepäevaga tähistatakse Marie Heibergi 130. sünniaastapäeva ning luuleõhtu toimumise asukohaks on Urvaste vana koolimajas (1939 – 2000). Contra (Margus Konnula), kes õppis Urvaste algkoolis 1981-1984, on tuntud eelkõige luuletajana, aga ka stsenaristi ja tõlkijana. Osalejad saavad tutvuda Lembit Palutedre MURELAPSE kujuga praeguses Urvaste koolis. Üleval on näitus Heibergi, Contra ja tema sõprade loomingust.

Tule ja tutvu Eesti ühe kõige erilisema mõisakooliga

Retk läbi Võru koolilinna ajaloo algab Katariina allee 11 eest, kus asus Võru koolilinnana kuulsaks teinud Krümmeri erakool-pansionaat. Võrule tuntust toonud ning ajalugu ja linnapilti mõjutanud koole tutvustaval jalutuskäigul räägime lugusid ja vaatame üle Saksa eraalgkooli, Võru Tööstustehnikumi, Võru Õpetajate Seminari ja veel mitmete koolide endised asukohad.