Jõgeva võrdlemisi tagasihoidlikust raudteealevist sooviti pärast II maailmasõda kujundada rajoonikeskust. Selleks asutati muu hulgas ka keskkool, millele hakati peagi uut maja kavandama. Aastatel 1944–1946 oli Eestis üldse keskkoolide asutamise buum, küllap tahtis punavõim näidata, kuidas ta töötava rahva laste haridustaseme parandamise eest hoolitseb. Paraku projekteerimine ja ehitamine venis, nii et suur stalinistlik koolihoone valmis Jõgeval alles 1952. aastal. Sellele ajastule omase piduliku neoklassitsistliku ilmega kivihoone ees seisid Lenini ja Stalini kujud. Kui Stalin võeti 1950. aastate lõpus vaikselt maha, siis Lenin püsis 1990. aastate alguseni. Alustati uues majas umbes 650 õpilasega, peagi oli neid aga juba tuhande ringis ja kool pidi hakkama 1960. aastail tööle kahes vahetuses.

Kui 1970. aastal valmis Jõgeval uus koolimaja, jäid staliniaegsesse majja vaid algklassid ning juba 1950. aastatest samas hoones paralleelselt tegutsenud kaugõppe- ehk õhtukeskkool. 1984. aastal viidi ka eestikeelse kooli algklassid majast ära ning hoone sai endale hoopis venekeelne põhikool, samas õhtukeskkool jätkas hoones tööd. 21. sajandi algul vene kool Jõgeval suleti. Hoone renoveeriti põhjalikult aastatel 2012–2013 ja kohaldati moodsaks riigigümnaasiumiks. Ikka vaatavad fassaadilt mõtlikult alla M. Gorki, A. Puškin, V. Belinski, E. Vilde ja F. R. Kreutzwald, kelle portreebareljeefid on seal olnud maja ehitamisest peale. 3 : 2 venelaste kasuks, aga mis sellest, väärikad mehed kõik.

Tekst: Oliver Orro