19. sajandil toimus Eestis mitu usuvahetuse lainet, kus luterlikud talupojad siirdusid tervete kogukondade kaupa õigeusku. Esimene taoline leidis aset 1840. aastatel Eesti Liivimaa osas ja Saaremaal, kus usku vahetas üle 60 000 talupoja. Kroonu käsul ja abiga ehitati üles uued õigeusu kirikud ning nende juurde püstitati ka koolimajad. Kirikute juures alustasid tööd nelja-aastase kursusega kihelkonnakoolid, kaugemates paikades kolmeaastase õppeajaga õigeusu abikoolid, mis paiknesid reeglina taludest üüritud ruumides.

Eestimaa kubermangus algas usuliikumine hiljem, 1880. aastatel, kusjuures üleminek vene õigeusku polnud nii ulatuslik kui Liivimaal. Erandiks oli siin Läänemaa, kus 1880.–1890. aastatel ehitati paarkümmend uut kirikut ja koolimaja.

Mäemõisa Nikolai kirik ehitati 1895–1896 ning samal ajal valmis kiriku kõrval ka kihelkonnakooli hoone. Kui suuremate koguduste juurde ehitati reeglina mitu hoonet – eraldi preestri- ja koolimaja – siis väikses Mäemõisa koguduses püstitati üks kogudusemaja, kus ühel pool hoonet poolitavat koridori paiknesid kaks klassiruumi, teisel pool aga preestri eluruumid.

Mäemõisa kooli- ja kogudusemaja paistab silma väga hea kivitöö poolest. Sageli ehitasid Eestis kivist õigeusu kirikuid ja koolimaju Muhu saarelt või Peipsiäärest pärit meistrid. Koolimaja juures püüavad pilku punastest tellistest akna- ja uksepiirded, graniidist ja dolomiidist nurgakvaadrid, ikoonikapilaadsed petiknišid ja aknad.

Õigeusu koolimajad ehitati Eestis reeglina tüüpprojektide järgi. Nii on näiteks Pärnumaa Jaagupi-Uduvere, Jõõpre ja Kergu koolimajade tüüpprojekti valmistanud arhitekt Robert August Pflug (1832–1885), kes on projekteerinud Läti aladel üle kümne õigeusu kiriku, sealhulgas ka Riia õigeusu peakiriku Kristuse Sündimise katedraali, aga ka praeguse seimihoone. Läänemaa mitme õigeusu kihelkonnakooli hoone, nagu Kõrgessaare ja Väike-Lähtru tüüpprojekti, valmistas arhitekt I. Bauman 1876. aastal. Ka Mäemõisa kogudusemajal on sama projektiga teatud sarnasusi.

Eesti Vabariigi ajal nimetati õigeusu kihelkonnakool ümber esmalt Mäevalla 2-klassiliseks kooliks, seejärel Sinalepa algkooliks. Aastatel 1919–1925 paiknes hoones ka Sinalepa vallavalitsus. Sinalepa kool tegutses siin 1959. aastani, mil naabruses valmis uus moodne koolimaja. Pärast kooli lahkumist kohandati vana hoone internaadiks, kuid nüüd seisab see peamiselt kasutuseta. Mäemõisa Nikolai kirik on aga juba aastaid varemetes.

Tekst: Hanno Talving