Uued suundumused 1950.–1960. aastate õppesüsteemis ja katsetusteks soodne seis arhitektuuris lubas Mulla tänavale kavandatud koolis kasutusele võtta nii mõnegi uudse lahenduse. Tallinna 46. keskkool kavandati kunstikallakuga koolina ja selle ehituseks kasutati Eesti Projektis koostatud erilahendusega projekti, mis andis avalöögi uute koolihoonete püstitamise lainele.

See oli suur kool – 1961. aastal asus siia õppima 1352 õpilast. Alanud koolireformile oli iseloomulik aina suuremate koolihoonete ehitamine, mis päädis 1970. aastate nn mammutkoolide ehitamisega. Pelgulinna gümnaasiumi ruumilahendus on klassikaline ja vaatab tagasi 1930. aastate funktsionalistliku arhitektuuriga koolimajade pärandile, eelkõige Herbert Johansoni loodud linnakoolidele. Mõlemais on klassiruumid paigutatud ühte hoonetiiba ning tunda geomeetriliste lahenduste rõhutamist. Hoone Paldiski maantee poolsel küljel asuvad võimla ja 25 meetri pikkune siseujula, mis oli üks esimesi ujulaid Tallinna koolides.

Moodsad detailid paistavad silma kohe majja sisenedes. Ülespoole kiikav konsoolne varikatus ning hoone välisfassaadi värvilahendus annab aimu arhitekt Udo Ivaski armastusest disaini vastu. Et äratada õppijais loovust, on kunstile antud majas tähtis koht. Koolimajja sisenejaid tervitab näiteks vestibüülis asuv Enn Põldroosi mängude-teemaline seinamaal.

Mitte ainult õpikeskkond, vaid ka kooli õppeprogramm oli mitmekülgne. 1962. aastal alustati kunsti süvaõppega ning professionaalse baleriini Svetlana Järvi juhendatud balletitundidega. Õpilaste hea ettevalmistus tõi koolile kunstilise ja tehnilise omaloomingu ülevaatusel peagi „vabariigi parima” tunnustuse. Eriotstarbega ruumid: maalikunstiklassid, skulptuuriklassid, suur võimla, kaldpõrandaga kinosaal toetavad praegugi kaunite kunstidega tegelemist.

Kuigi projekt oli mõeldud ühekordse unikaalprojektina, leidis hea ruumilahenduse ja moodsa õpikeskkonna tõttu projekt kasutust veel Tartus Tammelinnas (praegu Tartu Tamme Gümnaasium).Tekst: Sandra Mälk