Kreiskoolid olid Venemaal, sh Eesti- ja Liivimaa kubermangus kreisi- ehk maakonnalinnades põhiliselt 1804–1805 asutatud keskastme poeglastekoolid, algselt olid need tänapäeva mõistes midagi põhi- ja keskkooli vahepealset, hiljem pigem põhikoolile vastavat. Eestis ja Lätis olid kreiskoolid algul saksa-, hiljem, alates 1880. aastate venestusajast, venekeelsed, kokku on neid meil olnud 11. Kreiskoolist võisid need, kellel pea piisavalt „võttisˮ ja vanemate rahakott võimaldas, edasi minna gümnaasiumisse ja sealt omakorda ülikooli, kuid paljude noormeeste haridus kreiskooliga ka piirdus. Kreiskooli lõpetanu võis tööd saada posti- , tööstus- või kaubandusametnikuna, hiljem näiteks ka raudteel. 1870. aastail nimetati senised kreiskoolid linnakoolideks, 1912. aastal reorganiseeriti kõrgemateks linnaalgkoolideks, mõnes linnas kasvas kreiskoolist aga välja gümnaasium.

Rakvere kreiskool alustas selles Pika tänava kivimajas tööd 1805. aastal, maja oli toona ühekorruseline. 1860. aastatel osaliselt ja mõnikümmend aastat hiljem tervenisti kahekorruseliseks ehitatud hoones tegutses kreiskool ja selle järeltulijana Rakvere linnakool tsaariaja lõpuni. Lisaks andis maja 20. sajandi alguses peavarju pedagoogilistele kursustele. Praeguse ilme sai hoone 1907. aasta ümberehitusega, punastest tellistest II korrus krohviti veelgi hiljem. Paljud kreiskooli õpetajad elasid tänava vastasküljel vanabalti tüüpi puitelamus. Õpilaste hulgas oli ka eestlastest poisse, sh tulevasi suurkujusid – Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kristjan ja Paul Raud, Otto Strandmann, Peeter Põld jt. Eesti ajal oli majas Rakvere 3. algkool, nõukogude aja algupoolel venekeelne keskkool, seejärel 1960.–1980. aastatel hoopis lasteaed. Pärast Eesti taasiseseisvumist on majas tegutsenud Mainori Majanduskõrgkool ja Tartu Ülikooli Virumaa kolledž.

Tekst: Oliver Orro