Ajaloomälestis, ehitismälestis

Valga linnavalitsus taotles juba 1902. aastal luba reaalkooli avamiseks. Riia õpperingkonna kuraator oli plaaniga nõus üksnes tingimusel, et linn kohustub ehitama kolme aasta jooksul koolile uue koolimaja. Seepeale esitas Valga linnapea Johannes Märtson 1903. aasta alguses seitsme klassiruumi, aula ja võimlaga kahekorruselise koolimaja projekti, mille oli Riia reaalkooli eeskujul valmistatud Võnnu arhitekt Hopp ning mille kuraator põhimõtteliselt ka heaks kiitis.

Koolimaja ehitamiseni jõuti siiski alles aastate pärast, mil esialgne projekt oli ammu kõrvale heidetud. 13. juulil 1914 nurgakivi saanud koolimaja eelprojekti koostas Riia õpperingkonna viljakas arhitekt Aleksei Kieselbasch, projekti viimistles insener Georg Hellat. Koolimaja valmis 1915. aastal, kuid võeti alanud maailmasõja tõttu kohe kasutusele laatsaretina.

Pärast vabadussõda tehti aastatel 1921–1923 hoonele ulatuslik remont, seati sisse elektrivalgus ja ehitati lõpuni keskküttesüsteem. Alles 1923. aasta sügisel sai hoone asuda täitma oma algset funktsiooni, mil siin alustas tööd Valga Poeglaste Gümnaasium. Valga koolid on hoones paiknenud sellest ajast saati.

Neoklassitsistlik U-kujulise põhiplaaniga tellishoone on põhiosas kolmekorruseline, kesklinnapoolses tiivas asub ühekordne saal-võimla. Valgeks värvitud silekrohviga kaetud fassaadi, mida kroonib võimas astmikfrontoon, tõttu kutsutakse hoonet suupäraselt Valga Valgeks Majaks. 2009. aastal Eesti kauneima koolimaja tiitli saanud hoone on ehitismälestisena ka riikliku kaitse all.

Tekst: Hanno Talving