Võsu hariduselu alusepanijaks saab pidada kaupmeest ja endist Palmse kooliõpetajat Eduard Langseppa, kelle algatusel Võsul kool 19. sajandi lõpus avati. Kool oli tihedalt põimunud Noorsoo Kasvatuse Seltsiga. Et oma tegevuses nähti sarnaseid jooni, siis tegi selts koolile 1898. aastal ettepaneku liituda ja ühise katuse all edasi tegutseda. Võsu 6-klassilise algkooli nimetust kandev õppeasutus kujunes mõlema kooli baasil välja aga alles Eesti Vabariigi päevil.

Selle ühendasutuse jaoks ehitati 1932. aastal uus koolimaja 6-klassilise kooli tüüpprojekti „Valgus II” järgi, mis oli Eesti Põllumeeste Keskseltsi ehitustalituse projekt ning 1930. aasta algkoolimajade võistlusel osalenud töö. Hoonetüübi kujundamisel on hästi arvestatud selle sobivusega väikeasula keskkonda, mis tegi projekti armastatuks maapiirkonnas. Järgnevatel aastatel ehitati selle põhjal hulk koole eri paigus: peale Võsu on sama tüüpprojekti järgi ehitatud Pärnumaal Saulepi ja Metsapoole ning tänaseks hävinud koolimajad Tartumaal Luunjal ja Urvastes. Vahest oleks ehitatud veelgi, kui poleks kehtima hakanud kivikoolimaju nõudev tuleohutusseadus.

„Valgus II” projekti järgi ehitatud hooned tunneb ära U-kujulisest võrdsete haaradega põhiplaanist, tõstetud räästakarniisiga mansardkatusest ja sissepääsu kohal olevast väikesest kolmnurkfrontoonist. Koolimajas on kolm klassiruumi, mis on mõeldud liitklassidega toimivale 6-klassilisele koolile. Teisele korrusele paigutati laste magamisruumid. Vastavalt soovidele kujundati tüüpprojekte pisut ümber, näiteks Saulepi koolimajja kujundas arhitekt Joonas Kinnunen kahe klassiruumi vahele lahti lükatava seina. Selle iva oli võimalus kasutada klassiruume suurema ürituse jaoks, sest kool tegutses ka rahvamajana.

Võsu 6-klassilisele algkoolile ehitati 1960. aastatel laiendus, millele 1997. aastal lisati teine korrus. 2009. aastal toimetab põhikooliga sama katuse all lasteaed ning kool kannab nimetust Võsu Kool.