Kooliharidust on Amblas antud järjepidevalt 1866. aastast. 1919. aastal asutati sinna gümnaasium ja nii tekkis ka vajadus uue koolimaja püstitamise järele. Koolimaja ehitamiseks andsid raha kohalik haridusselts ja maakonnavalitsus.

Koolimaja esialgse ehitusplaani koostas 1919. aastal Paide ehitusmeister Johannes Mamberg, kes tegutses lisaks tisleri ja arhitektina. Tema poeg Guido Mamberg oli üks Eesti esimesi kutselisi trükisekujundajaid. Johannes Mambergi projekti täiendas ja parandas 1920. aastal arhitekt Boris Krümmer, kes tegi kaasa ka Riigikogu hoone projekteerimisel iseseisvusaja alguses, aidates tipparhitekte Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni. Ambla koolimajale telliti 1921. aastal Ehituse Peavalitsusest veel kolmas projekt, mille autor on teadmata.

Võimsa kelpkatuse ja kolmnurkfrontooniga mõisaarhitektuuri jäljendav hoone valmis lõplikult 1924. aastal. Juba mõne aasta pärast suleti gümnaasium ja koolimaja anti 6-klassilise algkooli käsutusse. 1930. aastate keskpaigas tehti hoones põhjalik remont, mille käigus lammutati kahjuks uhke torn. Sel perioodil ehitati välja hoone idatiib. Paar aastat tegutses hoones tütarlaste kodunduskeskkool, kuid II maailmasõja ajal oli maja kasutuses hoopis Saksa sõjaväehaiglana.

Hiljem on kool kandnud mitut nime: mittetäielik keskkool, keskkool, 8-klassiline kool, 9-klassiline kool ja põhikool. 2018. aastal korraldati kool ümber lasteaed-põhikooliks ning kannab sellest ajast nime Ambla-Aravete Kool. Ambla Haridusselts kinkis koolile 150. sünnipäevaks hea õpetaja pingi, mis kaunistab kooliparki ja on tänuavaldus kõigile olulistele Ambla hariduselu tegelastele.

Tekst: Sandra Mälk