Nagu mitmel pool mujal, on Antslagi koolielu algus seotud õigeusukoolide avamisega. Praegusel Antsla territooriumil asunud Puka õigeusu abikool alustas tegevust 1877. aastal ning tervitas esimesel koolipäeval 42 poissi ja 31 tüdrukut.

Enne kui kujunes välja Antsla kooli praegune nägu ja ehitati 1978. aastal Eesti Maaehitusprojektis koostatud koolimaja laiendus, tegutses kool killustatuna mitmes hoones üle linna. Selle põhjus ulatub 1944. aastasse, kui maha põles 1925. aastal ehitatud koolimaja. Pärast sõda muudeti Antsla kool keskkooliks, mille ruumid olid koguni neljas majas – näiteks üks osa Jaani tänava palvemajas ja teine ümber ehitatud administratiivhoones Kooli teel.

Funktsionaalsusele rõhuv ja suisa tehnitsistlik neljakorruseline õppekorpus, mis liideti uusklassitsistliku vormikeelega administratiivhoonele, sai retsenseerivalt arhitektilt kiita: uue ja vana hooneosa vahele on loodud distants, mis kujundab meeldiva arhitektuuriansambli. Ka toodi esile uue hooneosa selget plaanilahendust, mis annab klassiruumidele avarust ja valgust. Juurdeehituse seinamaterjalina kasutati põlevkivi tuha baasil tehtud gaaskukeroonist suurpaneele, millel oli soojapidavuse suhtes eelis üleliiduliselt kasutatavate betoonpaneelide ees. Lisaks õppekorpusele ehitati juurde eraldi võimla-aula. Koos laiendusega tuli kahe hoone peale kokku 27 klassiruumi. Antsla keskkoolist sai piirkonna keskus, kus oli ruumi enam kui tuhandele õpilasele.

Tänapäeval õpib hoones tegutsevas Antsla Gümnaasiumis ligikaudu 350 õpilast. Muu hulgas õpitakse seal ettevõtlust, mis on andnud tõuke mitme õpilasfirma tekkeks.

Tekst: Sandra Mälk