Talurahva soovile vastu tulles asutas Seidla mõisahärra Aravete küla keskele 1858. aastal Seidla vallakooli, kus õpiti piiblit ja laulusalmide lugemist. Pikalt polnud koolil oma maja ning ruume jagati vallamajaga.

20. sajandi alguses ehitas Albu vallavalitsus Piibe maantee äärde avara koolimaja, mida teatakse õpetajate majana. 1939. aastal alustati Kurisoo hobupostijaama talu krundile 6-klassilise moodsa kivist koolimaja püstitamist. Valmiva kooli juurde rajati õppekatseaed ning alustati spordiväljaku ettevalmistusega, kuid õppeaastat uues koolimajas ei jõutudki alustada, sest 1941. aastal tabas hoonet pomm, mis purustas maja idaosa. Pärast seda jäi koolimaja ehitus kuueks aastaks soiku.

Praeguse Aravete koolimaja ehituslugu on mõnes mõttes maakoolile tavapärane, seda iseloomustab rikkalik ehituskihistus paljude juurdeehitustega. Et ära mahutada kasvavat hulka õpilasi, ehitati 1963. aastal hoonele juurde kuus klassiruumi. Kui kool 1983. aastal Aravete keskkooliks muudeti, alustati selle kõrvale ka suure juurdeehituse rajamisega. Uus hoonemaht on erandlikult massiivne ja ilmestab tollal ehituses valitsenud olustikku: ehitusluba oli keeruline hankida, mõnevõrra lihtsam oli see juurdeehituse puhul. Sel põhjusel kasutati võimalust ehitusmahte maksimeerida ja nii sündis mitme juurdeehituse etapi tulemusel vana hoone külge ehitatud klassiruumidega õppekorpus, millele liitus võimla ning lõpetuseks siseujulaga hooneplokk.

Tulemus on postmodernistlikule arhitektuurile omaselt vahelduva rütmiga hoone, mis oma mängulisuses katsetab perspektiivi ja geomeetriliste vormidega ning eristub selgelt modernistlikust hooneosast.

Aravete Keskkool tegutseb hoones ka tänapäeval.

Tekst: Sandra Mälk