Riigimõisa loomisega 16. sajandil on seotud ka koolihariduse jagamise algus Häädemeeste (sks k Gudmannsbach) kandis. Esimesed teated mõisa alluvuses olevast koolist pärinevad juba 1688. aastast, mil teadaolevalt käis tarkust kogumas 15 õpilast. Järjepidevalt on Häädemeestes kooliharidust jagatud 1874. aastast, kui usuvahetuse järel loodi Häädemeeste õigeusu kihelkonnakool. Eesti Vabariigi ajal renditi kooli jaoks ruume lisaks küll luteri koguduse köstrimajast, küll kõrtsihoonest ja pikapeale telliti ka 6-klassilise koolimaja projekt, mille ehitamiseni aga sõja tõttu ei jõutud.

Traditsioonilise purjelaevade ehituse ja nõukogude ajal asutatud ahjupotitööstuse mõjul kasvas Häädemeeste alevik jõudsalt. Õpilaste arvu suurenemisega muudeti kool 1958. aastal keskkooliks ja alustati uue hoone ehitamisega. Projekteerimisnormid nägid üldhariduskoolidele toona ette teatud koolitüübid, mis keskkoolide puhul olid 536- ja 964-kohalised. Häädemeestel kasutati 536 õpilasele mõeldud 14 klassikomplektiga projekti, mis oli kavandatud 1960. aastal Eesti Projektis.

Moodsalt vahelduva mahuga hoone projekteerimisel arvestati pedagoogide soovitustega. Näiteks peidab hoone tuulevaikset sisehoovi, mis soosib õuesõpet – kahest algklasside ruumist pääseb otse siseõue trenni tegema, väliklassidesse ja vahetunni ajal mängima. Klassid asuvad kolmekorruselises hooneosas, kust läbi vestibüüli ja kabinettide ploki saab liikuda vastasküljel asuvasse aula-võimlasse. Stiilse kaldkatusega mahu madalamas hoovipoolses küljes asub aula, eraldi sissepääsuga võimla on asulale avatud. Tehnilise kallakuga õppeasutusele kohaselt kujundati hoonesse laboriruume ja töökodasid.

Kuna 1970. aastatel võeti ehituses kasutusele tööstuslikult toodetud suurpaneelid, siis jäi Pordi ja Murdmaa tüüpprojekt Häädemeestes ainukeseks realiseerunuks. 2003. aastal liideti Häädemeeste keskkoolile uus võimlaplokk. Praegu käib koolis ligikaudu 170 õpilast.

Tekst: Sandra Mälk