Järvakandi ministeeriumikool
Valmimisaasta: 1899
Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul püstitati üle Eesti uut tüüpi ministeeriumikoolidele umbes poolsada uut ja moodsat hoonet. Uued koolimajad jagunesid üsna ühtlaselt üle terve Eesti, neid kerkis kõigisse maakondadesse, välja arvatud Läänemaa osa olnud Hiiumaa.
Teistest piirkondadest torkab silma toonane Lõuna-Harjumaa, kus uusi ministeeriumikoolimaju püstitati kõige rohkem. Juuru, Kose ja Rapla kihelkonda ehitati sellel perioodil tervelt üheksa uut koolimaja, millest enamik olid soliidsed kivihooned: Kose-Uuemõisa (1899), Triigi (1905), Kodila (1908), Raikküla (1909), Valtu (1910), Kaiu (1912), Juuru (1913–1914) ja Pikavere (1914).
Ühena esimestest algatas ministeeriumikooli loomise Rapla kihelkonna Järvakandi vald. 1. septembril 1897 otsustas Järvakandi volikogu muuta vallakooli 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. Rahvahariduse ministeeriumi vastav luba saadi 19. juunil 1898 ning kool alustas esialgu tööd vanas vallakooli hoones. 24. oktoobril 1898 sõlmiti ehitusleping Tori vallast pärit Jüri Jantsoniga, valla muretsetud materjalist hoone püstitamise eest lubati tasuks 1950 rubla. Ehitusmeister Jantson taganes peagi lepingust ning soovitas enda asemele Kaisma valla Sohlu talu omanikku Hans Bergwaldi. 3. novembril 1898 toimunud uue vähempakkumise võitiski ehitusmeister Hans Bergwald.
Koolimaja nurgakivi pandi tollase Järvakandi valla keskuseks olnud Purku külas 9. mail 1899 ning valminud hoone õnnistasid 5. novembril 1899 Rapla õpetaja Carl Eduard Malm ning Lelle preester Aleksander Šamardin. Meister Hans Bergwald sai enda muretsetud ja veetud materjalist püstitatud koolimaja eest tasuks 8000 rubla.
Koolimaja oli põhiosas ühe-, keskrisaliidi osas aga kahekorruseline telliskivivoodriga maakiviehitis, mida ilmestasid pae- ja telliskividest akna-, ukse- ja nurgapiirded. 1934. aastal lisati hoone esiküljele puidust mansardkorrus ning nõukogude ajal peasissepääsu ette silikaatkividest ja kärgtellistest suur eeskoda, mis rikuvad pisut koolimaja algset ilmet.
Ehitis- ja ajaloomälestiseks tunnistatud hoones on väikeste pausidega töötanud haridusasutused tänini. 2016. aastal avati koolimaja ühes tiivas Eesti huumorimuuseum.
Tekst: Hanno Talving