Ehitismälestis

Üldhariduse andmise alguseks Kärdlas peetakse 1830. aastat, mil kohalikele vabrikutöölistele asuti õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksa keelt. Järgnevatel aastakümnetel anti Kärdlas haridust mitmes paigas ja koolis. 1916. aastal koondati kõik koolid kokku üheks Kärdla Riigikooliks, kuid päris oma koolimajani jõuti alles 19. oktoobril 1930, mil avati Kärdla Kõrgema Algkooli õppehoone.

Paljude Hiiumaa elanike kooliteega seotud hoone on kahekordne, rõhtpalkidest L-kujulise põhiplaaniga ja plekist kelpkatusega. Majale lisavad esinduslikkust sissekäigu ukse kõrval olevad risaliidid ja avarad valgusküllased aknad, sidruniviilu meenutavad aknad katusel on väga ajastuomased. Koolimajaga ühes valmis ka puukuur, mis moodustab hoonega kauni tervikliku ansambli. Sissekäiku rõhutav haljastus pakub saabujaile pidulikkust.

1940. aastal sai algkoolist keskkool ning ajaloolisse majja jäid õppima ainult algklasside õpilased. Et vana koolimaja oli jäänud kitsaks, visandas toonane direktor Juhan Sütt olemasoleva koolihoonega sarnase juurdeehituse, kuid see mõte kahjuks ei teostunud. Ruumipuudus on kooli ikka kimbutanud: 1950-ndatel jagati olemasolevad klassiruumid pooleks ning 1960-ndatel pidi koolis käima vahetustega. 1975. aastal ehitati puidust koolimaja juurde suurem silikaattellistest maht. Aja jooksul on koolimaja Kärdla keskväljaku poole juurdeehitustega pikendamine täitnud koolihoonetega terve Uue tänava ühe külje.

2007. aastal restaureeriti vana kollane koolimaja põhjalikult ning väärikas hoones tegutseb nüüd Kärdla Muusikakool.

Tekst: Triin Reidla