Ajaloomälestis

1927. aastal Põlva kihelkonnast korjatud pärimuse kohaselt ehitati Karilatsi vana koolimaja 1870. aastal. See võib olla tõene, sest 1874. aasta suvel, kui hoone oli piisavalt vajunud, klassituba ja koolmeistri eluruumid krohviti.

Ilmselt ei olnud koolimaja tingimused kuigi head, sest Põlva kihelkonna koolivalitsus nõudis Kähri vallavalitsuselt uue koolimaja ehitamist 1887. aastal. Kuna ehitusraha polnud piisavalt kogutud, palus Kähri valla volikogu luba lükata ehitus järgmisesse aastasse.

Karilatsi vabaõhumuuseumi andmetel püstitati uus, Lõuna-Eestile iseloomulik suur poolkelpkatusega koolimaja 1889. aastal. Samal aastal on valla vaestekassast eraldatud ehituseks tõesti 800 rubla. Samas kinnitas Kähri volikogu koolimaja ehituskulud alles 1891. aasta sügisel, mistõttu pole välistatud, et hoone valmis arvatust mõni aasta hiljem. Paraku pole Kähri volikogu protokollid aastatest 1886–1891 säilinud. Pole ka päris välistatud, et uue hoone ehitamisel kasutati ära vana koolimaja või selle materjali. Sellele vihjab hoone tavapäratu pikkuse ja laiuse suhe (8,55 × 26,20 m) ning see, et ehituseelarve sissetulekute hulgas on vana koolimaja katuse ja pinkide-laudade müügist saadud tulu, kuid pole kirjas muu vana materjali müüki. Koolimaja ehitusmeister Otto Leis sai töötasuks 1078 rubla ja 71 kopikat.

1926. aastal toimus koolimajas suurem remont, mille käigus muudeti insener Paul Mäggi projekti järgi sisemist ruumijaotust ning rajati esiküljele seal seni puudunud sissepääs. Aastatel 1926–1927 püstitas ettevõtja Aleksander Nuija koolimaja kõrvale insener Mäggi projekteeritud omapärase kujuga kahekordse õpetajate maja, mida kutsuti Karilatsi torniks. Kompleksi kuuluvad veel 1884. aastal valminud laut, 1897. aastal ehitatud ait, 1899. aastal püstitatud saun ning kelder. Hävinenud on 1901. aastal ehitatud rehi.

Õppetöö toimus siin 1972. aastani, pärast seda muudeti koolimaja Põlva talurahvamuuseumi eksponaadiks. 1997. aastal sai Karilatsi koolimaja ajaloomälestise staatuse.

Tekst: Hanno Talving