Ehitismälestis

Sooviga edendada vaestest peredest pärit eesti soost tütarlaste haridusjärge, asutas Elfriede Lender 1907. aastal Tallinnas tütarlaste eragümnaasiumi. Kool tegutses esialgu vanalinnas, Karja tänaval asuvas korteris, hiljem Maakri tänaval asunud üüripindadel. Kooli aina kasvava ruumikitsikuse lahendamiseks moodustasid lapsevanemad 1928. aastal ehitusühingu, millega astuti esimene samm oma koolimaja ehitamise poole.

1929. aastal eraldas Tallinna linnavalitsus gümnaasiumile Politseipargis tüki maad eeldusel, et kool ehitatakse kinnitatud projekti alusel lähima viie aasta jooksul. Koolile ehitusprojekti leidmiseks kavatseti korraldada võistlus, mis jäi aga 1930. aasta majanduskriisi ajal toppama. Et gümnaasium siiski ehitatud saaks, andis linnaarhitekt Herbert Johanson ehitusühingule 1933. aastal projekti tasuta. Selle alusel ehitati valmis üks stiilipuhtamaid funktsionalistlikke koolihooneid Eestis.

Uut tüüpi linnakoolile omaselt on sel L-kujuline põhiplaan, mille ühes tiivas asuvad klassiruumid ja teises saal-võimla. Klassiruumide ploki lõpetab eenduv varutrepikoda, mis asub erilises ümaras klaasist mahus. Spiraalis keerlev trepp viitab masinaesteetikale, mis on otsene viide Bauhausi disaini koolkonnale 1920. aastate Saksamaal.

Aastatel 1935–1940 tegutses kooli juures ka lasteaed ja seal korraldati Elfriede Lenderi lasteaiakasvatajate kursusi. Kool sai tegutseda 1940. aastani, mispeale nii õpilased kui ka õpetajad üle maailma laiali pillutati. Kool formeeriti Tallinna 8. keskkooliks ja Elfriede Lender põgenes sõja eest Rootsi. Tegutsemisaja jooksul lõpetas kooli üle 3000 lenderlase, kes jätkasid tihedat suhtlust ka raskete aegade järel.

Praegu tegutseb koolimajas Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium.

Tekst: Sandra Mälk