Massiaru küla keskel asuv koolimaja on suurepärane näide 1930. aastatel maapiirkonda jõudnud funktsionalismist. 1920. aastatel leidsid Häädemeeste vallavalitsus, järelevalveametnikud ja lapsevanemad, et senised Sillukse ja Pändi koolihooned polnud õppimiseks kõlblikud ning tarvis oli uut koolimaja, mis täidaks ka rahvamaja rolli. Pärnu maakonna arhitekti Märt Merivälja projekteeritud soliidse vormiga kool-rahvamajale annavad elegantse viimistluse art déco detailid. Hoone pikemas tiivas asub maakoolimajade kohta erandlikult suur saal, mis pakub istekohti 250 inimesele. Kui tavaliselt kasutati seal näitelavaks lükatava vaheseinaga käsitööklassi, siis Massiaru koolimajas on spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud lavaluugiga lava.

Ehitamise ajal tekitas asunduste rajamise raha eest uhke hoone ehitamine vastakaid arvamusi. Süüdistati, et kool rajatakse kui loss rappa, mille peale seal lähistel elav põllutööminister Nikolai Talts sõnadega võlgu ei jäänud: „Aga ma ütlen, me peame just niisugustesse kohtadesse ehitama nägusad ja avarad hooned. Meie asume siin piiri lähedal ja teame kõik, kuidas naaber ajab rinna ette. Meie aga käime küürus. Ja seepärast kui see maanurk siin on soine ja liivane, anname vähemalt oma lastele võimaluse, et nad saaksid selja sirgeks ajada.”

1973. aastast tegutsesid majas samaaegselt kaks kooli: Massiaru algkool ja Massiaru eriinternaatkool. 1976. aastal kool suleti ja avati taas 1983. aastal. Tegevuse lõpetas kool 2014. aastal. Massiaru vilistlastest kuulsaim on olümpiavõitjast rammumees Jaan Talts.

Tänapäeval tegutseb hoones etenduskunstidele keskenduv loomeresidentuur Massia.

Tekst: Sandra Mälk