Esimese kihelkonnakooli Eestis asutas 1804. aastal Kanepis sealne õpetaja Johann Philipp von Roth ja see töötas kuni pastori surmani 1818. aastal.

1816. aastal välja antud Eestimaa talurahvaseadus kihelkonnakooli loomist ei nõudnud, küll tuli selline kool asutada 1819. aasta Liivimaa vastava seaduse järgi igas kihelkonnas, kus oli üle 2000 meeshinge. Sajandi kolmandal kümnendil avatigi seetõttu Liivimaa kubermangus kümmekond kihelkonnakooli, teiste hulgas ühena esimeste seas 1824. aastal Palamusel. 19. sajandi teises pooles jõuti ka esimeste kihelkonnakoolide avamiseni Eestimaa kubermangus ning sajandi viimases veerandis asutati esimesed kihelkonnakoolid tütarlastele.

Kihelkonnakoolide näol oli tegemist teise astme rahvakooliga, kus õpiti pärast külakooli kaks või kolm aastat. Kuni ministeeriumikoolide asutamiseni sai kihelkonnakoolides ettevalmistuse enamik pärastisi vallakooliõpetajaid, kirjutajaid jt maa-ametnikke. Kihelkonnakoole pidasid üheskool üleval piirkonna mõisad ja vallad.

Palamuse kihelkonnakooli tööd juhtis 50 aastat (1824–1874) Michael Nieländer, kelle teenistusaja lõpul, 1873, aastal, ehitati Palamuse uue kihelkonnakooli hoone. Hiljem jätkas siin kuni 1907. aastani sama tööd tema poeg Aleksander Georg Nieländer, kuulsa köstri Julk-Jüri prototüüp.

Palamuse koolimaja on lihtne viilkatusega puithoone, mille põhjapoolses otsas asus algselt üks klassituba, õpilaste magamistuba, sahver, kantselei ja õpetaja tuba. Hoone lõunapoolses otsas paiknesid köstri eluruumid – saal, kirjutus-, magamis- ja söögituba ning köök. Eesti Vabariigi alguses muudeti kihelkonnakoolid avalikeks algkoolideks. Palamuse algkooli osa klasse töötas siin kuni Palamuse uue koolimaja valmimiseni 1938. aastal.

Palamuse kihelkonnakooli kirjutas tuntuks kirjanik Oskar Luts 1912–1913 ilmunud jutustuses „Kevadeˮ. 1969. aastal valmis režissöör Arvo Kruusemendil samanimeline mängufilm, mis kuulutati 2012. aastal Eesti sajandi filmiks. 1987. aastal avati koolimajas Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum.

Tekst: Hanno Talving