Ajaloolistele stiilidele tagasi vaatamine on 1920-ndatel projekteeritud koolimajade puhul veel üsna tavaline. Nii on ka Harju maavalitsuse ehitustehniku Karl Jõe projekteeritud Rapla koolihoone silmatorkavaim detail sammastega paraaduks – tuttav klassikaline element mõisaarhitektuurist.

Uue algkooli ehitust alustati 1926. aastal, mida finantseeriti peamiselt lastevanematelt saadud laenuga. Uus veevärgi ja keskküttega koolihoone oli linlikult moodsa sisseseadega. Esimesel korrusel paiknesid klassiruumid, mille kaks klassi sai kokku lükatava vaheseina abil avaraks saaliks muuta. Teisel korrusel paiknesid käsitöö- ja joonestusruumid ning õpetajate korterid. Kui 1935. aastal Harjumaa progümnaasium Paldiskist ära Raplasse toodi, ehitati selle tarvis välja kooli mansardkorrus.

Kooli eelkäijateks olid 1913. aastal Viljandi maantee äärde rajatud eramajas tegutsenud Rapla kroonualgkool ning vallakool. Kui vallaga liideti lähedalasuvad külad, rentis vald kooliks Alu mõisa härrastemaja (praegune kaitseliidu maja), ent selle halb seisukord andis tookord kõneainet nii lastevanematele kui ka ametnikele. Pole siis imestada, et uus maja polnud veel päris valmiski, kui seal esimesed tunnid aset leidsid. Uues majas õpetamise ja õppimise soov oli suur ja takistuseks ei saanud seegi, et klassidesse tuli turnida mööda redelit.

Juba projekteerides jäeti lahtiseks võimalus ehitada hoone tagaküljele lisatiib, kuhu tulevikus paigutada keskkool. See võimalus realiseerus 2018. aastal, kui valmis Salto arhitektuuribüroo lahendus uuele Rapla riigigümnaasiumile, millega lisati vanale osale uus nüüdisaegse õpikeskkonnaga hoonemaht. Lisatud hooneosas paiknevad ühised õpperuumid ja kaldpõrandaga avar saal. Hoones tegutsev Rapla Gümnaasium on mõeldud 360 õpilasele.Tekst: Sandra Mälk