20. sajandi esimesel poolel pürgis Tõrva alev kiirelt linnastaatuse poole, mis saavutati 1926. aastal. Koole oli linnas kolm: Lintsi kool, Kiriku kool ja erakoolina töötav Tõrva kõrgem neljaklassiline algkool. Nagu kasvas linn, suurenes ka kõrgema hariduse soovijate hulk. 1920. aastal sai erakooli juhiks Madis Reisenbuk, kes leidis, et Tõrva gümnaasiumi kohaks sobib hästi Õhne jõe ja Tõrva Vanamõisa järve vaheline looduskaunis paik.

Projekt telliti 1921. aastal tunnustatud arhitektilt Karl Burmanilt ja valminud hoonesse kolis juba uue nimega Tõrva reaalgümnaasium, mis sai laienenud õppekava alusel varsti oma praeguse nime Tõrva gümnaasium. Kahekorruselises koolimajas oli seitse klassiruumi. Kooli soove algusaastail hästi täitnud hoone ehitati ruumikitsikuse sunnil põhjalikult ümber 1937.–1938. aastatel, kui lisati kolmas korrus ning ehitati juurde võimla, garderoob ja raamatukogu. Nii saavutas hoone funktsionalistliku ilme. Kargele väljanägemisele pakuvad vaheldust peatrepikoja vertikaalaknad – niisugune rütm toetab otstarbekohase arhitektuuri põhimõtet eristada abiruumid, nagu trepikoda, tööruumidest. Pisut pidulikkust lisab dekoreeritud karniis katuseserval, mis püstisena jätab vaatajale madalakaldelisest kelpkatusest mulje kui funktsionalistlikult lamedast. Põneva aktsendi koolihoonele annab trepikoja torn, samuti nagu Tõrva raekojale, mille projekteerijaks on sama arhitekt, Georg Saar.

Edasistel aastakümnetel jätkunud koolide ühendamine mõjutas ka Tõrva gümnaasiumi ruumikava. Juurdeehituse teema tuli taas päevakorda 1952. aastal, kui kooliga liideti Tõrva linna algkool. Selleks valmis 1979. aastal 19 õpperuumiga korpus. Tänu avarusele asus seal mõni aasta hiljem tööle ka Tõrva lastemuusikakool.

Enne aastatuhande vahetust liideti kooliga Patküla põhikool ning õppetingimuste parandamiseks ehitati hoonele aastatel 2000-2005 juurde tööõpetuse toad ja spordisaalid.

Praegu õpib Tõrva Gümnaasiumis üle 400 õpilase.

Tekst: Sandra Mälk