Esimesed teated Ulilas asunud koolist pärinevad juba 1767. aastast, kui küla- ja mõisakoolide võrgustik oli äsja paika pandud ja Ulila kandis kool avatud. Kaimi külas asuvat kooli haldas Ulila eramõis, mille alla kuulus mitu kooli ümberkaudsetes külades. Eesmärgipäraselt õppehooneks ehitatud majja kolinud kool, mis sai nimeks Rõõmu kool, avati 1872. aastal Võsivere külas. Tegemist oli vallakooliga, mille ehitamiseks tuli suurim panus vallarahvalt. Seal hakkas õppima osa Kaimi küla lastest.

Kui 1920. aastate lõpus hakati valmistuma 6-klassilise koolisunduse tulekuks, võeti plaani uue koolimaja ehitus, mis ühendaks mitu vallakooli, sealhulgas õppurite vähesuses vaevleva Väike-Ulila kooli. 1928. aastal projekteeris Tartumaa haridusosakonna ehitustehnik Nikolai Ovtschinnikov uusklassitsistliku kivist koolimaja, mis õnnistati sisse 1933. aastal. Hoone ehituskivid toodi Ilmatsalu tellisetehasest. Kool vastas värskele avalikkude algkoolide ehitamise määrusele (1933), mis lubas koolimaja ehitada vaid tulekindlast materjalist.

Pärast sõda nimetati kool Ulila keskkooliks. 1950. aastal Kaimi nime saanud kool töötas 1976. aastani ja avati taas 1988. aastal. Vahepealsel ajal tegutses hoones Tartu psühhoneuroloogiahaigla viinaravila. Ulila põhikool sulges uksed 2001. aastal ja lapsed suunati õppima Puhja Gümnaasiumisse. Hetkel haldab maja kaugtöö võimalusi pakkuv MTÜ.

Tekst: Sandra Mälk