Muraste vana mõisahoone on ehitismälestis.

Muraste mõisa neorenessanss-stiilis peahoone ehitas kindralleitnant Nikolai Otto von Krusenstern 19. sajandi keskel oma linnalähedase suvilana. Mõis võõrandati 1919. aastal ja häärber anti üle Punase Risti hallatavale lastekodu-koolile.

1976. aastal koostati Eesti Maaehitusprojektis Muraste mõisahoonele juurdeehitusena klassiruumide ja aulaga plokk. 320 õpilasele mõeldud 8-klassilises koolis said käia nii lastekodu kasvandikud kui ka ümbruskonna lapsed. Uue hoonemahu kavandamisel on arhitektid mõisa ajaloolisele ansamblile lähenenud tundlikult ja projekteerinud juurdeehituse mõisahäärberi suhtes 50 kraadi võrra pööratult, et mitte kaotada ajaloolise hoone vaadeldavust. Uut ja vana osa liidab teise korruse tasandil ühendusgalerii.

Hoone ajalooline maht ja juurdeehitus on teineteisest selgelt erinevad, kuid viimase valge krohviviimistlusega sümmeetriline fassaadijaotus viitab moodsas võtmes klassitsistlikule arhitektuurile. Klassiruumid ja laborid on paigutatud ülemistele korrustele, söökla alumisele, millele liitub madalamas hoonemahus olev aula-võimla. Hiljem lisati juurdeehituse lääneküljele internaadi jaoks veel üks laiendus, kus asuvad praegu korterid.

Kool tegutses majas 1994. aastani, pärast seda on hoone korduvalt omanikku vahetanud. 2001. aastal mõisa ehitusmälestisena kaitse all olev peahoone muutus tulekahjus varemeks ning seisab siiani tühjalt. Ajaloolises mõisapargis tegutseb Muraste Looduskool.

Tekst: Sandra Mälk