Kui 1960.–1980. aastatel massehitus intensiivistus, kasvas nõudlus ka suurte koolimajade järele. Kuna haridusministeerium ei soovinud vahetustega koole, otsustati suuremate elamurajoonide valmides koolihoonete ehituse kiirendamiseks kasutada tuhandele õpilasele mõeldud koolide tüüpprojekte, mis ehitati tööstuslikult suurpaneelidest. Esialgu võeti kasutusele Leningradist saadetud projektid. Kohalikus projekteerimisinstituudis Eesti Projekt, mille ülesandeks oli muu hulgas avalike hoonete projekteerimine, kohandati projekte ümber, kuid nii ministeerium kui ka koolid heitsid ette üleliidulises projektis olevaid kitsaid koridore ja treppe. Tuli teha uus ja oma variant.

Peagi valmis Eesti Projektis arhitekt Milvi Vainiku käe all 1248-kohaline koolimaja tüüpprojekt, mis sai nimeks numbrikombinatsiooni 221-1-321. Numbri alla koonduvad H- ja U-kujulise põhiplaaniga koolimajad, mille järgi on samasuguseid koolimaju ka teistes Eesti suuremates linnades ehitatud 60 ringis. Selle U-kujulise koolimaja klassiruumid asuvad tiibades, mida ühendab võimla ning tulijaid tervitab fuajees kuue meetri laiune peatrepp. Avarust pakub koolimaja nii õppuritele kui ka õpetajatele – erilahendusena on klassiruumidega ühendatud õpetajate kabinetid ning haridusministeeriumi tungival soovil ehitati üks klassiruum astmetega, mida saab kasutada auditooriumina. Kõrgema hoonetiiva all asuv kelder, kuhu on paigutatud tööõpetuse ruumid, kavandati algupäraselt täielikult maa-alusena, et neljakorruseline maht liiga kõrge ei tunduks, kuid ehitati sageli maapealsena.

Siiski ei ole kõik tüüpprojekti järgi ehitatud koolid identsed, variatsioonid tingisid konkreetse hoone ehitamise ajal valitsenud suundumused ja võimalused. Ka Milvi Vainik ise on kirjeldanud kitsaid olusid ehituses: „Suur trepikoja klaas jäi hilisematel koolidel ära, sest Moskvast arvati, et see on jälle raiskamine, kuluks liiga palju klaasi, ja siis tehti siia trepikotta ainult 3-meetrine kitsas aken.ˮ Sarnane ökonoomsus valitses tüüpkoolimajade värvipaletis, kus kasutusel olid odavate muldvärvide baasil tehtud kollane ja tumepunane värv. Narvas Soldino linnaosas avati Eesti Projekti kavandi järgi ehitatud kool Soldino põhikoolina, kus õppis 1985. aastal 1360 õpilast. 1999. aastast on kooli nimi Narva Soldino Gümnaasium.

Tekst: Sandra Mälk