Nüüd Otepää huvikool ja muusikakool

1905. aasta revolutsiooni tulemusena venestamise haare Balti kubermangudes lõdvenes ning avanes võimalus avada emakeelseid erakoole.

1906. aastal loodi Vana-Otepää vallakirjutaja ja karskusseltsi „Edasiˮ juhi ning luuletaja Gustav Wulffi eestvedamisel ka tolleaegses Nuustaku alevis eestikeelse keskastme kooli asutamiseks kooliselts. 1907. aasta sügisel alustaski Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool ehk progümnaasium üüripinnal tööd. Tegu oli esimese eestikeelse keskkooliga väljaspool linnu. Õppetöö koolis oli tasuline, olenevalt aastast oli õppemaks ettevalmistusklassides 15–20 rubla, gümnaasiumiosas 25–30 rubla.

1909. aastaks oli kooliselts suutnud koguda piisava summa, et asuda koolimaja ehitama. Nuustaku 6-klassilise progümnaasiumi hoone projekteeris Tallinna insener Konrad Mauritz. U-kujulise põhiplaaniga puithoone esimesele korrusele planeeriti kaks klassiruumi, raamatukogu, kantselei, õpetajate tuba, garderoob ning juhataja kolmetoaline köögiga korter. Teisele korrusele oli ette nähtud suur saal ja neli klassiruumi ning kaks riietusruumi.

Koolimaja nurgakivi pandi 31. mail 1909 ning valminud hoone õnnistati pidulikult 27. septembril 1909. Ehitus läks maksma ligi 10 000 rubla. Hoone katus oli kaetud sellal populaarsust võitva uue materjali – tõrvapapiga. Koolimaja vooderdati ja värviti 1912. aastal.

Eesti iseseisvusajal töötas majas Otepää gümnaasium, pärast sõda keskkool, 1997. aastast taas gümnaasium. Alates 2003. aastast asub majas Otepää huvikool ja muusikakool.

Tekst: Hanno Talving