Tagasi kaardi juurde

Haimre kool

Valmimisaasta: 1932

Rapla maakond, Märjamaa vald, Moka küla

Arhitekt: Tõnis Mihkelson

Haimre kandi hariduselule pani nurgakivi Kasti mõisnike, Elisabeth ja krahv Carl Eduard von Sieversi otsus asutada 1845. aastal kohalikule talurahvale oma kool, mille tarbeks kohandati sobivaks Loisu talutare. Oluline teetähis kooli vanemas ajaloos, mis näitab soodsa õpikeskkonna väärtustamist juba tollal, on mõisnike poja Karl Alexander Paul von Sieversi õhutusel endise Järgküla kõrtsihoone asemele ehitatud uus koolihoone. Vana hoone kirjelduses on sisustuse puhul välja toodud silmapaistvaid detaile, mis tavapärasesse kooliinterjööri ei kuulunud: peeglid, vaibad, õpetajatel pehme mööbel. Järgnevatel kümnenditel kool üha kasvas ning sellega liideti ka Orgita-Mõisamaa külakool ja Haimre vallakool.

1930. aastaks rakendus avalike algkoolide seadusega üleriigiline 6-klassiline koolikohustus, millega pikendati 1926. aastal ka õppeaega Kasti koolis ja võeti plaani uue hoone ehitus. Uue koolimaja projekti koostas Moskvas maali-, raid- ja ehituskunstikoolis õppinud Tõnis Mihkelson, kes haridusministeeriumi arhitektina oli 1920. aastatel kavandanud hulgaliselt koolimaju, nagu näiteks Keila ja Kehtna algkooli ning neobarokliku Petseri gümnaasiumi. Saanud Moskvas juugendlik-uusklassitsistliku ettevalmistuse, järgis Mihkelson klassikalise arhitektuuri eeskuju ja projekteeris romantilisi hooneid, mis lubavad paralleele tuua mõisahoonetega. Haimre koolimaja neobarokile viitava portaali kohal asub ka Mihkelsoni meelismotiiv – kaaraken.

1932. aasta sügiseks valminud hoone ehitati vastavalt karmistatud tuletõrjeseadusele kivist ning nimetati Haimre algkooliks. Ehitustööde ajal avastati samalt kohalt vana kivikalme, mis andis rahvale ainest võtta kasutusele nimi Koopavärava kool. 1980. aastatel leidis aset hulk uuendusi: ehitati tööõpetuse klasside maja, kool muudeti 9-klassiliseks ja tegutses niinimetatud 0-klass.

Haimre põhikool lõpetas tegevuse 2012. aastal ja koolimaja koos kõrvalhoonetega seisab tühjalt.

Tekst: Sandra Mälk