Tartu õpetajate seminarina tuntud soliidne hoone asub nn Karlova mäel ehk siis tegelikult Emajõe ürgoru nõlval, ajaloolises mõisapargis. See väga põnev kant asetub kaht tüüpi linnaruumi piirile: siit kesklinna poole kulgeb Kalevi tänav, kus vanimad majad ulatuvad 18. sajandisse, Tähe tänava pool algab aga 20. sajandi alguses varem hoonestamata mõisamaadele kujunenud kahekorruseliste puitmajadega eeslinn. Seminari hoone ise ei ole väga vana, see ehitati 1938. aastal, algselt kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli tarbeks. Teisest maailmasõjast saati on siin aga koolitatud pedagooge. Arusaam, et üldhariduskoolis tunde andval õpetajal, sealhulgas algklasside õpetajal peaks olema akadeemiline kõrgharidus, juurdus laiemalt alles 20. sajandi lõpul, kuni selle ajani said paljud õpetajad ja ka lasteaiakasvatajad kutse- või rakenduskõrghariduse just õpetajate seminaridest (nimetatud ka pedagoogilisteks koolideks).

Maja kavandas legendaarne Tartu arhitekt Arnold Matteus, ehituse käigus koostatud muudatusprojekti, mis puudutas nii mõningaid interjööri- kui ka eksterjööridetaile, on allkirjastanud Voldemar Tippel. Hoonet võiks ehk üldistatult modernistlikuks nimetada: siin on nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid. Tähelepanuväärne on, seda eriti just viimases sõjas tugevasti kannatanud Tartu kontekstis, maja, sh selle siseruumide autentsus ning detailirikkus: originaalaknad ja -uksed, trepikoja jõuliselt modernistlik kujundus, terviklikult säilinud aula interjöör, sisseehitatud panipaigad klassides ja koridorides jne. Tänapäeval kasutab hoonet Tartu Ülikooli haridusteaduskond.

Tekst: Oliver Orro