Nüüd: Viljandi Kesklinna Kool

Kiiresti moderniseeruv ühiskond vajas 19. sajandi II poolel rohkem haritud inimesi ja järjest enam oli neid peresid, kes saatsid oma pojad-tütred kõrgematesse kooliastmetesse, kust edasi oli poeglastel omakorda hõlpus pääseda ülikooli (neidudel polnud see toona siinmail veel võimalik). Nii tekkisid gümnaasiumid lisaks Tallinnale-Tartule-Riiale ka maakonnalinnadesse. Juba varem Viljandis tegutsenud G. M. Schmidti eragümnaasiumi baasil organiseeris Liivimaa rüütelkond 1875. aastal ambitsioonika nimega Liivimaa maagümnaasiumi (Landesgymnasium) asutamise. Jõukate mõisnike toetus võimaldas Riia arhitekti ja ehitusettevõtja Robert Häusermanni projekti järgi püstitada punastest tellistest uhke ja tolle aja kohta ka esmaklassiliselt sisustatud koolimaja, mis avati 1877. aasta detsembris. Kool oli mõeldud ainult poisslastele ja oli tasuline, saksakeelne ja -meelne, kus eesti soost õpilasi oli üsna vähe. Klassikalisest gümnaasiumist, kus suurt rõhku pandi vanakreeka ja ladina keele ning antiikkirjanduse õppimisele, mindi sageli edasi tudeerima teoloogiat või õigusteadust. Peagi alanud venestamisajastul sunniti koole üle minema vene õppekeelele. Eneseteadlikule saksa seltskonnale oli see vastuvõetamatu ning kool otsustati senisel kujul hoopis sulgeda. Viimane lõpuaktus peeti aastal 1892.

Mõne aasta tühjalt seisnud majas avati 1895. aastal venekeelne progümnaasium. 1906. aastal, Venemaal kehtinud ettekirjutuste revolutsioonijärgsete leevenduste tõttu, sai sellest aga uuesti saksakeelne kool, mis tegutses 1914. aastani. Pärast I maailmasõja segaseid aegu avati juba 1917. aastal majas eestikeelne poeglastegümnaasium, mis jäi hoone kasutajaks 1940. aastani. Selle jõudis enne II maailmasõda lõpetada 753 noormeest. 1944. aasta sõjasügisel põles maja seest tühjaks. Sõjajärgsel taastamisel jäi välisarhitektuur õnneks praktiliselt muutmata. Sellest alates on kool tegutsenud kord kesk- ja kord põhikoolina, nüüd mõistagi juba mõlemast soost õppuritele. Alates 2012. aastast kannab see Viljandi Kesklinna Kooli nime.

Tekst: Oliver Orro