Nüüd raamatukogu, muuseum, noortemaja, osavalla keskus

1905. aasta revolutsiooni üks olulisemaid tulemusi oli Balti kubermangude õigus avada emakeelseid erakoole. Riiginõukogu otsuse lubada asutada Eesti-, Liivi- ja Kuramaal riigi- ja omavalitsuse toetuseta ülalpeetavaid erakoole kinnitas tsaar Nikolai II 19. aprillil 1906.

Koolide toimimiseks asutati Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts ning üle Eesti hulk vastavaid haruseltse, mille eesmärgiks oli koole majanduslikult toetada. Juba 1906. aasta sügisel alustas esimene eestikeelne kool tööd, milleks oli Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, praeguse Miina Härma Gümnaasiumi eelkäija.

Ühe esimesena maapiirkondades alustas 1907. aasta sügisel endise Kehala kõrtsi ruumides tööd Viru-Jakobi Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi III järgu erakool. Õppetööd alustati esialgu ühe klassiga, kuid eesmärgiks oli 3-klassiline kool, kuhu võetakse vastu vallakooli lõpetanuid.

Oma koolimaja saamiseks võttis haridusselts vastu annetusi ning korraldas pidusid, näitemüüke ja loteriisid. Koolimaja projekteeris 1908. aastal Eestimaa kubermangu ehitusosakonna nooremarhitekt Aleksander Uljev. Koolimaja esimesele korrusele olid paigutatud raamatukogu, üks klassiruum, tüdrukute magamisruum ning juhataja neljatoaline ja naisõpetaja ühetoaline korter. Teisele korrusele pidid tulema kaks klassiruumi, laste köök, poiste magamistuba ning meesõpetaja ühetoaline korter. Kolm väikest lisaruumi oli planeeritud ka katusekorrusele.

Viru-Jaagupi haridusselts oli omataoliste hulgas esimene Eestis, mis suutis endale püstitada spetsiaalse koolimaja. Uue koolimaja jaoks kinkis Viru-Jaagupi alevikust ühe vakamaa suuruse krundi Küti mõisahärra Georg Alexander von Stackelberg. 4. novembril 1907 sõlmis selts 2500-rublase ehituslepingu Priidik Nikkeriga, mille järgi pidi hoone valmima 1. oktoobriks 1908. Hoone vundament valmis veel 1907. aasta lõpul, põhiehitus tehti 1908. aastal. Hoone nurgakivi pandi 1908. aasta mai algul ning valminud koolimaja õnnistati 15. novembril 1908. Hoone läks maksma üle 10 000 rubla. Ehitust toetasid kohalikud mõisnikud 2000 ja eraisikud 1000 rublaga, materjali vedasid ümbruskonna elanikud kohale tasuta.

Viru-Jaagupi koolid tegutsesid siin 2001. aastani. Ka pärast kooli sulgemist on hoone kohaliku kogukonna teenistuses ja siin on asunud mitu ametlikku ja ühiskondlikku asutust.

Tekst: Hanno Talving